See artikkel vajab toimetamist. |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Kuuluvusvajadust peetakse üheks fundamentaalsemaks vajaduseks, mis ajendab inimesi sõlmima ja hoidma kestvaid, positiivseid ja olulisi interpersonaalseid suhteid. [1] Soov olla teistega sotsiaalselt seotud on inimesele eluliselt oluline, kuna tagab heaolutunde. Mitmed uuringud on näidanud, et inimesed, kel on puudu positiivsest kontaktist teistega, võivad kogeda ärevust, üksindust, olla depressiivsed ja vihased[2].
Inimesed jagavad sageli oma emotsionaalseid kogemusi lähedaste inimestega, näiteks sõpradega. Selle põhjuseks peetakse vajadust tunda suuremat sotsiaalset seotust teistega: just emotsionaalsete kogemuste jagamine erinevalt mitteemotsionaalsete kogemuste jagamisest suurendab ühtekuuluvustunnet teiste inimestega. [2]
Enamasti on uuringutes pööratud tähelepanu emotsionaalse info jagajatele, kuid antud artiklis võetakse vaatluse alla see, mis motiveerib inimesi kuulama teiste lugusid emotsionaalsetest läbielamistest. Hackenbracht ja Gasper (2013) viisid üliõpilaste seas läbi uuringud, testimaks kuuluvuse hüpoteesi (belongingness hypothesis): just inimese kuuluvusvajadus motiveerib teda kuulama lugusid sõprade emotsionaalsetest läbielamistest, samas ei olnud sellist mõju informatiivsetel või kirjeldavatel lugudel. Artiklis kirjeldatud uuringud näitavad, et mida suurem oli kuuluvusvajadus, seda enam sooviti kuulata emotsionaalsemat infot[2]